Majanduskurjam ei maga

Lävendi tõstmisega annab riik sõnumi ettevõtjatele: majanduskuritegevusest saadavate kahjude vältimine on esmalt iga organisatsiooni enda vastutus. Ettevõtete võimekuse asjus toob uuring aga välja olulisi vajakajäämisi: vaatamata suurenevatele riskidele ei ole ligi veerand ettevõtteid viimase kahe aasta jooksul läbi viinud isegi pettuse riski analüüsi ning tippjuhtkondade arusaam riskikohtadest erineb keskastme juhtide omast, mistõttu pruugi kaitsemehhanismid organisatsioonis piisavalt hästi toimida. Seega on ettevõtjatel ja tippjuhtidel põhjust majanduskuritegevuse võimalike kahjude teadvustamise ja riskide maandamise kohta küsida endalt valusaid küsimusi.

Kas organisatsiooni võimalikud pettusele avatud kohad on kaardistatud ning nende ümber paika pandud toimivad kontrollmehhanismid, mis tagavad selged mängureeglid nii ettevõtte välistele kui -sisestele osapooltele? Keerulisemaks muutuvate majanduskuritegude taustal on oluline riskide hindamise ja ohjamise järjepidevus, et piisavalt kiiresti tuvastada uusi ohte. Oluliseks kaitseliiniks majanduskuritegevuse vastu on samuti organisatsiooni enda töötajad ja nende suhtumine. Kas töötajad hoolivad või neid ei huvita? Kas töötajad teavad, mis neilt oodatakse, mille eest nemad konkreetselt vastutavad, mil määral nad võivad usaldada sissetöötatud protsesse ja kui palju ise oma peaga mõtlema, professionaalset skeptitsismi üles näitama? Vaatamata käimasolevale sõjale talentide pärast peavad organisatsioonid leidma sobiva tasakaalusuhte kontrolli ja vabaduse vahel.